Сегодня наконец ,после многчислених напоминаний получил ответ на то почему в Виртсярве(средная глубина1,8м),Лахепера(1м) можно ехать и и Ухтярве(18м)нелзя ехать моторами!Главний аргумент-это вмешивания ила винтом!А честно говаря для риби било лучше если ми вообше ничем неплавали,што и предложил учесть и соответствено изменить законах.
Tere,
Saadan Teile Keskkonnaministri 29. novembri 2002. a määruse nr 67
"Veesõidukite hoidmise ja kasutamise nõuded", millega kehtestati
piirangud mootorpaatide kasutamisele väikestes siseveekogudes,
seletuskirja. Selgub, et vastavad piirangud kehtivad juba alates 1998.
aastast
https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=89256 ning 2002.
aastal kinnitatud määrusega neid ei muudetud.
Piirangute kehtestamise argumentideks olid muuhulgas asjaolud, et kuna
enamasti ei ole meie järved eriti sügavad,:evil: siis tiivikuga üles keeratud
muda võib taassettides matta kalakoelmuid.
Samuti on keeld kallaste
uhtumise ärahoidmiseks jõgedel ja järvedel.
Lugupidamisega
Ain Soome
Keskkonnaminsiteeriumi
kalavarude osakonna juhataja
SELETUSKIRI
Keskkonnaministri määruse “Veesõidukite hoidmise ja
kasutamise nõuded” eelnõu juurde
1. Sissejuhatus
Määruse kehtestamise vajadus tulenes otseselt “Meresõidu ohutuse seaduse” (RT I 2002, 1,1; 61, 37; 63, 387) vastuvõtmisest, millega vähendati “Veeseaduse” § 5 lõike 2 punktiga 2 Keskkonnaministeeriumi poolt reguleeritavate toimingute ulatust. Määruse eelnõus on täpsustatud ka teisi seni kehtiva keskkonnaministri 16. novembri 1998. a määruse nr 64 “Veesõidukite hoidmise ja kasutamise nõuete veeseaduse paragrahvi 5 lõike 2 punktis 2 nimetamata siseveekogudel ja veesõidukite väljaspool sadamaid hoidmise nõuete kinnitamine” (RTL 1998, 346/347, 1431) sätteid ning sisse viidud normitehnilisi muudatusi, mille tulemusena senine määrus on vajalik tunnistada kehtetuks.
Eelnõu ja seletuskirja koostas veeosakonna spetsialist Jüri Kaljumäe (62 62 852,
jyri.kaljumae@ekm.envir.ee).
Keeletoimetaja on haldusosakonna spetsialist Enel Ormus (62 62 906,
enel.ormus@ekm.envir.ee). Juriidilise korrektsuse tagas õigusosakonna jurist Eda Pärtel-Reis (62 62 825,
eda.partel@ekm.envir.ee).
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Määrusega kehtestatakse veesõidukite hoidmise ja kasutamise nõuded Eesti Vabariigi siseveekogudel, välja arvatud laevatatavatel veekogudel: Võrtsjärv, Emajõgi, Väike-Emajõgi Võrtsjärvest Pikasilla sillani, Peipsi järv, Pihkva järv, Lämmijärv, Narva veehoidla ja Narva jõgi Peipsi järvest kuni Narva koseni.
Veesõiduk määruse tähenduses on ujuvvahend veekogul liiklemiseks (purjelaud, purjejaht, mootorpaat, võistluspurjekas, veesuusarobot, jeti, surfjet, ruhi, ruup, lodi jt) välja arvatud laev kogupikkusega 24 või enam meetrit. Laevana käsitatakse ka veesõidukit kogupikkusega 12–24 meetrit, mida kasutatakse majandustegevuseks või kutsetööks või koolituseks (välja arvatud väikelaevajuhtide väljaõpe) või riigihaldusülesannete täitmiseks.
Veesõidukite lubatud piirkiirus ei tohi üldjuhul ületada 30 km/h, kui maavanem ei ole otsustanud teisiti. Piirkiirus ei kehti järelevalveks ja päästetöödeks kasutatavatele veesõidukitele nende kasutamisel tööülesannete täitmisel.
Määruses on esitatud piirangud mootoriga varustatud veesõidukite kasutamine avalikuks kasutamiseks määratud järvedel.
Järvedel supelrandade akvatooriumit tähistavatele poidele ei tohi veesõidukiga sõita lähemale, kui 50 meetrit. Samuti on määruses reguleeritud veesõidukite liiklemine jõgedel, kus on poidega tähistatud supluskohad.
Veesõidukite kasutamisega seotud tähistavate märkide paigaldamist korraldab veekogu omanik või valdaja vastavalt “Meresõiduohutuse seaduse” alusel majandus- ja kommunikatsiooniministri poolt kehtestatud korrale.
Määruse järgi tuleb veesõidukeid hoida nii, et need ei kahjusta, reosta ega risusta loodust, ei ole takistuseks teistele liiklejatele ja neid ei saa kasutada kõrvalised isikud.
Määrusega tunnistatakse kehtetuks keskkonnaministri 16. novembri 1998. a määruse nr 64 “Veesõidukite hoidmise ja kasutamise nõuete veeseaduse paragrahvi 5 lõike 2 punktis 2 nimetamata siseveekogudel ja veesõidukite väljaspool sadamaid hoidmise nõuete kinnitamine” (RTL 1998, 346/347, 1431)
Eelnõu on kooskõlas põhiseaduse ja teiste õigusaktidega.
3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Veesõidukite kasutamine ja hoidmine mittelaevatatavatel siseveekogudel on liikmesriikide pädevuses ning seda ei reguleerita Euroopa Liidu õigusaktidega.
4. Määruse mõjud
Määrus kehtestamine Eesti avalikult kasutatavatel siseveekogudel tagab veesõidukite kasutamisel ja hoidmisel loodushoiu, veekaitse ning veekogu omanike ja supluskohtade kasutajate huvide kaitse.
5. Määruse rakendamiseks vajalikud kulutused
Määruse rakendamisest täiendavaid kulutusi riigieelarvest ei tule.
6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 2003. aasta 1. jaanuaril.
7. Eelnõu kooskõlastamine
Eelnõu on kooskõlastatud Keskkonnainspektsiooniga ning esitatud märkused on arvesse võetud, samuti keskkonnateenistustega, kellede esitatud märkustega on arvestatud võimaluste piires.
Heiki Kranich
Minister Sulev Vare
Kantsler